Investeeri päikesesse
Kas Sina tahad endale osakest päikesepargist, mis toodaks pikaajalist garanteeritud tulu? Nüüd on see võimalik, sest just koos sinuga soovime rajada esimese rahvale kuuluva ja just sinu kasuks elektrienergiat tootva pargi!
Vähestel meist on võimalik hankida endale sobiv kinnistu ning päikeseenergia tootmiseks vajalik tehnika, kuid mis põhiline – teha seda kõike parimate ekspert-teadmiste ning kogemuste varal. Üksi on see kõik kas liiga kulukas või keeruline ning nõuab pikaajalist pühendumist. Üheskoos aga mõeldav ja väga mõistlik.
Taastuvenergia on uus normaalsus ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb astuda reaalseid samme. Just päikeseenergia on taastuvenergia liikidest kõige kiiremini arenev ja kogukondadele kõige lihtsamini kättesaadav.
Idee on lihtne:
Investorile, 1
Elektrihinna prognoos
Ei ole ühtegi head põhjust arvata, et meie regiooni elektrihind püsiks praegusel tasemel või langeks. Vastupidi – viimase 3 aasta jooksul on keskmine elektrihind oluliselt tõusnud ning tõusu peatumisele ei viita miski. Pigem viitavad välised tegurid ja tunnustatud energeetikaekspertide prognoosid lähiaastatel olulisele energiahindade kõikumisele ja tõusutrendile.
Millised on elektrihinna trendid ning mis komponentidest see tekib Eestis – vt joonis:
Investorile, 2
Päikeseenergeetika areng Eestis
Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon (EPEA) esindab valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Allpool on ajalooline ülevaade ja EPEA prognoos lähiaastateks. Nagu materjalidest nähtub, areneb päikeseenergeetika tormiliselt.
Märksõnad:
– tänaseks on Eesti tootmisvõimsus päikeseenergeetikas ca 110MW;
– päikeseenergiatootjate arv on tõusnud üle 2000;
– suurimad päikesepargid 1MW (Kärdla, Kareda, Coop);
– globaalselt keskmine juurdekasv 33% aastas.
Päikeseenergeetika areng pikaajalises plaanis – vt joonis:
Investorile, 3
Ühisrahastuskampaaniasse investeeritud raha kasutame päikeseparkide rajamiseks ja vahendusplatvormi arendamiseks. Päikesepargi rajamiseks rendime või ostame sobiva suurusega maatüki ja rajame sellele elektrit tootva paigaldise. Peamisteks komponentideks on päikesepaneelid, kinnitusraamid ja inverterid. Päikesepargi rajamise juures on kõige suurem ajakulu projekteerimisel, liitumistoimingutel ning erinevate lubade hankimisel. Tehniliste elementide tarned kestavad tavaliselt 1-2 kuud ning päikesepargi rajamine kestab sõltuvalt pargi suurusest ja aastaajast samuti 1-2 kuud.
Soovime kaasata erinevaid huvirühmasid, investoreid, tehnoloogiapartnereid ja maaomanikke. Loome uue ja unikaalse kogukonna, kasutades selleks arendatavat platvormi.
Maaomanikule
Solarfund võtab rendile maatükid
Eelistatud on maatükid, millel on olemas:
– elektri liitumispunkt;
– elektri tootjaliitumise liitumispunkt vähemalt 80A;
– kuulub eraomandis olevale omanikule;
– maa sihtotstarve: tootmismaa, ärimaa, maatulundusmaa;
– kinnistu suurus vähemalt 1500 m2
(eeldus vähemalt 50 kW võimsusega jaama rajamiseks);
– stabiilne oma elektritarbimine;
Boonuseks on mitme maatüki asumine kõrvuti või üksteisele vahetus läheduses ning objektide
hindamisel võtame aluseks ka asukoha avatust päikesekiirgusele.
Kui objekt ülalolevast kirjeldusest oluliselt erineb, siis nii ajaliste piirangute
kui töömahu mõttes on Solarfundi huvi esimeses ringis pigem vähene.
Kui te ei tea, kas objektil on olemas tootjaliitumise võimalus, peate võrguettevõttele
esitama sellekohase taotluse. Taotluse võrguettevõttele võib esitada nii objekti omanik
või omanikuga kokkuleppel ka Solarfund. Sellisel juhul on vajalik lihtvolitus ja teenusleping.
KKK
Päikeseenergiast toodetakse elektrit päikesepaneelide abil, mis muundavad valgust elektrienergiaks. Lisaks päikesepaneelidele kuulub süsteemi hulka ka inverter, mis muudab paneelidest väljastatuva elektrienergia elektrivõrgu kvaliteedile vastavaks elektrienergiaks. Inverterist edastuv elekter tarbitakse kas kohapeal või müüakse elektrivõrku.
PV (photovoltaic cell) tähistab päikesepaneelides kasutatavat fotogalvaanilist elementi, mis suudab toota elektrivoolu ilma välise toiteallikata. PV element on kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud ning koosneb viiest erinevast kihist ning ääristatud alumiiniumist raamiga.
Valdav osa päikesepaneeli koostematerjalist on kas amorfne (a-Si) või kristalliline (c-Si) räni. Sellest tulenevalt eristatakse ja toodetakse erinevat liiki päikesepaneele: leidub mono- ja polükristallilisi ning amorfse kilega päikesepaneele.
PV elementides kasutatakse elektri tootmiseks fotoelektriliseks efektiks nimetatavat füüsikanähtust. Esimesena kirjeldas nähtust füüsik Heinrich Hartz 1887. aastal ning sama efekti detailse kirjeldamise eest sai Albert Einstein 1905. aastal Nobeli preemia.
Päikesepaneeli efektiivsust iseloomustab see, mitu protsenti suudab päikesepaneel päikeseenergiat ümber muundada elektrienergiaks. Mida suurem protsent, seda efektiivsem päikesepaneel.
Kogu Maal tarbitakse aastas umbes 21 000 000 GWh elektrit. Päike toodab sellise energiahulga vähem kui ühe tunniga. Päikeseenergia on taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu energialiik. Igapäevaselt jõuab maale rohkem päikeseenergiat kui me seda kasutada jõuame.
Eestisse paigaldatud päikesepaneelide energiatootlikkus on võrdväärne Kesk-Saksamaaga. Saksamaal on veidi rohkem päikest, kuid selle kompenseerib Eesti jahedam kliima (madalam õhutemperatuur on soodustav faktor) ning tõsiasi, et suvel on meil valget aega oluliselt kauem. Vaata allolevat kaarti päikese poolt Maale kiiratava päikeseenergia intensiivsuse võrdlusega:
Eestis toodab päikeseenergia süsteem kõige rohkem elektrit aprillist kuni augustini. Päikesepaneelid kasutavad elektri tootmiseks nähtavat valgust, seega toodavad nad elektrit ka pilvise ja vihmase ilmaga. Eesti jahedam kliima sobib päikeseenergia tootmiseks hästi – puhtam atmosfäär ja kevadine väiksem niiskushulk tagavad parima toodangu. Seetõttu ongi maikuu Eestis parima tootlusega.
Optimaalse kalde ja asimuudiga pinnale langeb aastas 100 – 1100 kWh/m2 energiat, millest 85% jõuab meile aprillist kuni oktoobrini. 1 kW (~ 6m2) võimsusega optimaalselt paigaldatud päikesepark toodab aastas 900-1000 kWh energiat.
Päikesepaneelidele kogunev mustus (lehed, tolm ja tahm) oluliselt paneelide tootlikkust ei vähenda. Kuna nii tuul kui vihm puhastavad päikesepaneele, siis üldjuhul ei olegi ise tarvis päikesepaneele regulaarselt puhastada. Talvel paneelidele kogunev lumi ei vaja samuti reeglina eraldi tähelepanu, välja arvatud küll üksikutel juhtudel, näiteks katusepaigaldiste puhul.
Päikeseelektrijaam koosneb neljast osast: alusraamistik, päikesepaneelid, inverter ning paneelide ja inverteri(te) vahelised kaabel-ühendused. Võimalik on luua nii autonoomseid (off-grid) kui ka võrku ühendatud (on-grid) süsteeme.
On-Grid ehk elektrivõrguga ühendatud süsteem koosneb päikesepaneelidest ja võrguinverterist. Salvesti ülesandeid täidab elektrivõrk, kuhu saadetakse toodetud energia, mida tootmise hetkel ise ära ei kasutata. On-grid süsteemi puhul peab elektrijaam olema registreeritud ametliku elektritootjana. Hetkel, mil oma elektritootmine ei suuda energiavajadust katta, võetakse elektrit juurde elektrivõrgust. Kui tootmine on tarbimisest suurem, müüakse toodetud elekter elektrikaubandusega tegelevale ettevõttele või otseliini kaudu kohalikule tarbijale.
Off-Grid ehk võrguühenduseta süsteemid on täielikult sõltumatud, st neil puudub ühendus üldise elektrivõrguga. Sellised süsteemid vajavad kindlasti energiasalvestit, milleks tavaliselt on akupank.
- investeeringu maksumus
- päikeseliste päevade arv
- paneelida paigalduse kaldenurk ning suund
- elektri tagasimüügi hind
- toetuse määr
- installeeritud toodete kvaliteet
Paneele on testitud kõikvõimalike olukordade tarvis ja need vastavad väga kõrgetele ohutus- ja kvaliteedinõuetele. Paneelide tootmisel on arvestatud võimalike ohtudega ja klimaatiliste teguritega. Päikesepaneelid kannatavad survet kuni 5400 Pa ning paneele katva klaasi paksus on kuni 4 mm, seega lumekoormus ega ka rahe paneele ei kahjusta.
Reeglina antakse päikesepaneelidele 25 aasta pikkune tootluse garantii. Samas väidavad mitmed tootjad, et päikesepaneelide eluiga võib tegelikult olla kuni 50 aastat. Päikesepaneelid on väga vastupidavad ning kaotavad ajaga väga vähe oma võimsusest; sõltuvalt tootjast 0,5-1% aastas. Teisisõnu – päikesepaneelide tootlikkus on väga pikaks ajaks ette prognoositav.
Päikesest energia saamiseks kasutatakse kahte mõistet: päikesepaneel ja päikesekollektor. Kui räägitakse soojusenergia tootmisest, siis kasutatakse päikesekollektori mõistet, elektrienergia tootmise puhul räägitakse päikesepaneelist.
Päikesepaneelide abil päikesepargis toodetud elekter on kõige puhtam ning kõige väiksema ökoloogilise jalajäljega elektritootmise viis. Päikesepaneelid on müravabad ja ei eralda mingeid keskkonnale kahjulikke jäätmeid.
Taastuvad energiaallikad – kehtiva elektrituruseaduse järgi on taastuvateks energiaallikateks vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Andmevahetusplatvorm ehk andmeladu – digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.
Elektribörs – Organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks.
Oleme elektrivõrkude abil ühendatud Nord Pooliga, seega leidub ostjaid kõikjalt Skandinaaviast. Teisisõnu – alati leidub huvitatud osapooli, kellele päikeseenergiat müüa.
1MW võimsusega päikesepargi rajamiseks on vaja umbes 2,5 hektarit maad. Värske kliimauuringu kohaselt on Eestis ca 100 000 hektarit väheväärtuslikku põllumaad, lisaks sellele kümned tuhanded hektarid kasutult seisvat tootmis- ja jäätmaad. Samuti saab päikesepargi rajada hoonete katustele. Katuseid on Eestis kokku ca 27 km2 ja hoonete fassaade ca 9 km2. Ehk et ainuüksi paigalduskohti on kokku ca 40 – 50 GW võimsuste tarvis. Neile lisanduvad uued hooned koos ehituselementidesse integreeritavate lahendustega.
Võrkude arendusega tegeldakse igapäevaselt ja ajutised takistused on ületatavad. Pikas vaates mingeid sisulisi takistusi ei ole.
Viimatine elektriautode toetuskampaania näitas selgelt, et elektrimobiilsuse suunas ollakse teel ja päikeseenergialahendused koos salvestustehnoloogiaga on tegemas kiiremat võidukäiku kui me arvatagi oskame.
Ei ole. Turu mahtu ja arengut mõjutavad mitmed välised tegurid. Näiteks tarbijate teadlikkus, elektrienergia ja võrgutasude dünaamiline hinnastamine, energiajulgeolek, tehnoloogia kättesaadavus, investeerimisvõimaluste kättesaadavus, erinevate toetus- ja ergutusmeetmete mõju jne.